Kinesiology Tape

Spordijook aitab väsimuse vastu

Igaüks meist on tundnud kehalise pingutuse järgselt suuremat voi väiksemat väsimust, mis kaob kas suhteliselt kiiresti voi annab endast märku veel järgmisel päevalgi. Väsimuse aste oleneb nii treeningkoormuse raskusest kui meie organismi võimest seda taluda ehk treenituse astmest. Taastumine toimub nii organismi enda jõududega kui mitmesuguste taastumisprotseduuride ja -vahendite abil. Juba koormuse ajal on võimalik väsimuse teket edasi lükata, seda võimaldavad mitmesugused spordijoogid. Nii ei teki suusatamise lõpukilomeetritel suurt väsimust, korvpallis tabavad pealevisked ka lõpuminutitel ning tenniselöögid on täpsed ka mängu otsustavatel hetkedel.

Vedelikukaotus viib töövõime langusele
Aktiivne lihastöö kutsub esile soojaproduktsiooni suurenemise organismis, ülekuumenemise vältimiseks intensiivistub vedeliku äraandmine organismist (higistamine, kopsude kaudu jm) Tugev kehaline koormus kaasneb tugeva higieritusega, intensiivsel lihastööl võib organism kaotada kuni kaks liitrit vedelikku tunnis. Teatavasti koosneb inimorganism tervelt 60 % ulatuses veest, täiskasvanud inimesel on seega vett 30 - 40 liitrit. Ainuüksi eelnevast võib järeldada, et veel on organismis väga suur tähtsus . Kuid lisaks ülekuumenemise vältimisele on tugeval vedelikukaotusel ka teine pool. Juba vedelikukaotus 2 % kehakaalust kutsub esile inimese töövõime languse, 70 kg kehakaalu juures tähendaks see vedelikukaotust 1,4 kg ja 100 kg kaaluval mehel 2 kilogrammi. Reegel ei kehti loomulikult siis, kui sportliku tegevuse eesmärgiks on ülemäärase kehakaalu vähendamine. Toodud arvud näitavad, kuivõrd oluline on sportliku tegevuse järgselt kaotatud vedeliku kogus taastada. Teadusuuringud on tõestanud, et kõige enam kannatab aeroobne töövõime , mis teatavasti iseloomustab sportlase vastupidavust. Mida enam me kaotame vedelikku, seda enam kajastub see ka sportlikus saavutusvõimes, nii võib vedelikukaotus 3 % kehakaalust esile kutsuda töövõime languse kuni 8 protsenti. Ebasoovitavad muutused kajastuvad ka südame- vereringe talitluses, mis veelgi pärsib organismi töövõimet. Seda peab tingimata arvestama ka raskejõustikualadel , kui vahetult enne võistlusi soovitakse kiirest I liigsest kehakaalust vabaneda. Veelgi suurem oht on tervisesportlastel, kui sportliku tegevuse peaeesmärgiks seatakse kehakaalu vähendamine.
Spordijookide tootmisel ongi lähtutud asjaolust, et organism saaks juues tagasi kõik need ained, mis ta on lihastööga kaotanud.Põhimõtteliselt tuleb taastada vedelikuvarud, elektrolüüdid ja süsivesikud. Spordiga tegeleja peab aga täpselt teadma , millal ja kui palju jooma peab.

Milline on hea spordijook ?
Spordijoogi oluliseks tingimuseks on, et ta peab sisaldama süsivesikuid. Kehalise pingutusega kulutab organism energiat ja tugev koormus võib meie energiadepood tühjendada, nende taastumine võtab aega. Seepärast on vajalik, et organism juba lihastöö ajal täiendavat energiat saaks, kõige efektiivsemad selleks on süsivesikud ja parim võimalus spordijoogi joomine treeningu käigus. Oluline on ka see, et organism kasutatud spordijooki ka maksimaalselt omastaks ning jook ei jääks pingutuse ajal imendumata, kutsudes sellega kõhus esile ebamugava loksumistunde. Teadusuuringud on näidanud, et kõige kiiremini liigub maost edasi ja imendub selline spordijook, mille süsivesikute sisaldus on 3 - 8 protsenti. Väga oluline on ka see, et jook sisaldaks küllaldaselt naatriumi ning joogi osmootne rõhk oleks optimaalne. Tänapäeva levinumatel spordijookidel on toodud tingimustega arvestatud, spordiga tegeleja probleem on joogipulber õiges vahekorras lahustada. Kindlasti on oluline ka spordijoogi maitse, see peab olema kasutaja jaoks meeldiv.

Mahlad, mineraalvesi, Coca-Cola
Puuviljamahlade ja Cola-jookidel on kõrge osmootsus, seetõttu on nende imendumine organismis aeglane. Puuviljamahlad sisaldavad küll süsivesikuid, kuid nende suure sisaldus takistab taas imendumist, lisaks kleebivad nad huuli ning võivad kõhus esile kutsuda taas ebamugavustunde. Õunamahl näiteks voib esile kutsuda kõhulahtisuse. Mineraalvesi sisaldab küll vajalikke mineraalsooli, kuid mitte alati sportlasele vajalikus vahekorras, ei sisalda aga üldse süsivesikuid. Vältima peaks gaseeritud jooke.
Soovides siiski puuviljamahla peale treeningut juua, soovitatakse seda kasutada koos mineraalveega. Selleks segatakse 3 osa mineraalvett ja ühe osa puuviljamahla. Nii saame joogi, mis sisaldab 30 % süsivesikuid, ka naatriumi kontsentratsioon oleks sellel joogil normaalne. Kuid efektiivsem on siiski kasutada valmistoodanguna valmistatud spordijooke

Millal juua spordijooki ja kui palju ?
Spordijoogi kasutamine on vajalik kindlasti siis , kui koormus on pikem kui 45 minutit. Energiadepoode täieliku tühjendamise oht on väiksem siis, kui oleme 3,5 - 4 tundi enne treeningut teinud korralikult toitunud. Spordijook peaks olema 6 - 8 protsendiline, selleks lahustame 60 - 80 grammi joogipulbrit liitris vees. Liialt kange lahus ei imendu ja võib tekitada häireid seedesüsteemis. 15 - 30 min enne kestvat treeningkoormust soovitatakse juua 300 - 500 ml spordijooki. Koormuse ajal tuleks juua iga 15 - 20 min järel 150 - 200 ml spordijooki.

Lühiaegsetel pingutustel ei ole koormuse ajal joomine hädavajalik. Ka aeroobika treeningul, mis 45 min kestab, ei ole parema treenitusega inimestel keset tundi joomine ilmtingimata vajalik. Küll peaks aga jooma siis, kui olete väsinud , treenitus ei ole eriti kõrge või varasemate kogemuste põhjal on kalduvus kiiresti hüpoglükeemiasse sattuda.. Küll võiks aga juua enne treeningut.

Kuuma ilmaga harjutades võib spordijook olla lahjema kontsentratsiooniga. Kui kehaline pingutus on lühem kui 60 minutit ja ilm on soe, on kõige olulisem taastada organismi vedeliku varud. Seepärast võib sellistes tingimustes spordijook olla ka madalama kontsentratsiooniga kui 6 protsenti, kuid mitte alla 3 protsendi. Seevastu külmas kliimas, kui higistamine ei ole märkimisväärne, on peamine saavutusvõimet limiteeriv faktor just süsivesikute olemasolu. Seepärast võib külmas kliimas kasutada 10 - 15 protsendilise süsivesikute sisaldusega spordijooke. Kuigi kõrge kontsentratsiooni tõttu on süsivesikute imendumine nüüd veidi aeglasem, saab organism rohkem energiat. Küll tuleb aga sellisel juhul varem enda peal ära katsetada, kas organism nii kõrge kontsentratsiooniga jooki suudab vastu võtta.

Kui kehaline pingutus leiab aset soojas keskkonnas, peaks spordijook olema külm. Kuid sobiv joogi temperatuur peaks samuti olema varem ära katsetatud. Seevastu talvistes tingimustes peab ka joodav spordijook soe olema. Spordijoogi imendumise kiirus sõltub ka joodud vedeliku kogusest, imendumine on kiirem suurema veekoguse korral. Just seepärast on hakatud soovitama juua vahetult enne treeningut 300 - 500 ml vedelikku ja alustada niiviisi treeningut osaliselt täidetud maoga.

Tuleb meeles pidada ka seda, et janu ei ole vedelikupuuduse otsene näitaja.

TOOTED

Esileht UUDISED Firmast Tooted Kinesioteibid Soodusmüük Kasulik info Viited KONTAKT