Kinesiology Tape

Esmaabi kinnistel vigastustel

Austria kuulsale spordimeditsiini professorile Ludvig Prokopile kuulub väljend, et sportlane on niivord terve, kui terve on tema tugi-liigutusaparaat (lihased, liigesed, luud jne).

Kui just ei ole tegemist haava, verejooksu või luumurruga, on kõige tähtsam üritada hoida ära turse tekkimine, mida põhjustab kudedesisene verejooks. Mida kiiremini tegutseme, seda kiiremat paranemist voime loota.

Esmatähtis on tagada vigastatud piirkonnale RAHU.
Esmaabis on oluline K-K-K reegel, mis tähendab :
K - külm
K - kompressioon
K - kõrgele
Üldjuhul tuleb neid kolme printsiipi rakendada korraga, siis on efekt suurim.

KÜLM

Vigastatud piirkonda jahutatakse kuni 2-3 päeva jooksul, jahutamiseks kasutatakse külmakotti või jääkotti iga kolme tunni järel (hoitakse kuni 20min), hõõrumist jäätükkidega või massaazi külmakotiga (3-10min iga 2-3 tunni järel), külmaaerosooliga pihustamist või muid külmaravi mmeetodeid.

1. Külma aerosoolid
Vene ajal populaarsed olnud klaasist klooretüüli ampullid on asendunud tänapäeval külmaaerosoolidega, mida soovitatakse kasutada esmajoones väiksemate vigastuste korral. Aerosooli toime on pindmine ja suurema pinnaga vigastustel (nt. lihasrebestus) ei ole koige efektiivsem. Aerosooli tuleks hoida 20 - 30cm kõrgusel vigastatud piirkonnast, nahakülmetuse vältimiseks külmetada korraga mitte üle 3 sekundi, seejärel korrata. Valge kirme tekkel hõõruda kiiresti käega. Soovitav on külmetada läbi sideme, soki, ka jalanõu - vältimaks paikset nahakülmetust.

2. Külmakotid
Enamlevinud on külmakotid, mis võivad olla ühekordseks kasutuseks või mitmekordseks kasutuseks. Ühekordse kasutuse külmakotid - sisaldavad oma sisemuses veel üht väikest kotikest vedelikuga, lüües külmakotti (vastu lauda, seina, põrandat, käeseljaga) väikese kotikese sein puruneb ning keemilise reaktsiooni teel muutub külmakott jääkülmaks ning peale kerget loksutamist on kasutamiskolblik värskete vigastuste esmaabiks. Mitmekordse kasutuse külmakotid ehk külma - kuumakotid on tavaliselt täidetud helesinist värvi zeleega ning kasutatavad ka soojakotina. Külmakotte hoitakse tavaliselt külmkapis ja külmakotid säilitavad madala temperatuuri veel kuni paari tunni jooksul. Värskelt külmkapist voetud külmakotti ei soovitada panna paljale nahale, alla võiks asetada sideme, riide jm. jääkoti vïb elastiksidemega fikseerida kahjustatud piirkonnale.
Külmakott saavutab vajaliku temperatuuri järgmiselt:
- külmkambris 2 tunniga (-15C)
- jäävees 20 minutiga (0 C)
- külmkapis 4 tunniga (+4 C)
Külmakotid on kasutamiseks suurema pinnaga vigastustel kui aerosoolid, näiteks hüppeliigeste vigastuste korral tuleks kasutada just külmakotte.
Värske vigastuse korral võib külmakotti kasutada kuni 20 minutit, korrates protseduuri iga 2 -3 tunni järel vigastusjärgsel esimesel ja vajadusel ka teisel päeval.
Külmakotid peaksid olema iga spordisaali ja iga sportlase külmkapis, sest ka väljaravimata vigastuste korral tuleks peale iga treeningtundi haigele kohale asetama peale just külmakoti, mis aitavad ka lihasväsimuse korral.

3. Jääkott
Lihtne viis vajalik jääkott valmistada on spetsiaalse vormi abil külmkapis saadud jäätükid asetada kilekotti ja vajalik jääkott on olemas. Võistlusreisidel on võimalik kasutada hotellides, restoranides olevaid jäämasinaid. Looduslik jää tagab märksa madalama temperatuuri kui tööstuslikel külmakottidel.

4. Jäägeel ehk külmageel (eisgeel)
Jäägeeli kasutatakse värskete vigastuste esmaabiks, kuid ka traumade järelraviks, lihaspingete korral, ülekoormus vigastustel, kroonoilistel traumadel, samuti ägeda seljavalu korral. Külma toime on jäägeeli kasutamisel 3 -6 tundi.

5. Jääkuubikud ja jääpakk
USA spordimeditsiinilised uuringud on tuvastanud, et köige efektiivsem värske vigastuse korral on piirkonda hõõruda 3 - 4 minutit ringjate liigutustega nn. jääpakiga. Selleks täidame papist või plastikust jogurtitopsi veega, torkame sinna sisse lusika (pulga jm) ning asetame süvakülma. Pärast on tekkinud jäätükki hea lusikavarrest kinni hoida . Jääkuubikuga hõõrumist kasutatakse väikeste piirkondade - sõrmede, käe, küünarnuki, jala vigastatud piirkonna külmetamiseks. Masseerida ringjate liigutustega 4 -6min.

6. Kummikott jäävee ja jäätükkidega
Vigastuste esmaabiks toodetakse spetsiaalseid kummist kotte suure avaga, mis täidetakse jäävee ja/või jäätükkidega. Kummikotid on otstarbekad pidevalt treeningprotsessis osalevale spordiarsti ja spordifüsioterapeudile (korvpall, võrkpall, judo, kergejõustik, maadlus jt) .

7. Jäävee aerosool
Uueks tooteks on jäävee aerosoolid, tänu jäävee voolamisele katab aerosooli kasutamine suurema pinna ja on vähem nahapinda ärritava toimega kui külmaaerosool.

8. Muud külmaravi vahendid
Kui eeltoodud vahendid puuduvad, võib kasutada ka muid käepäraseid külmetamisviise:
- kraanivesi
- lumi ja jää.
Talvel ei ole mõtet trauma korral paaniliselt spordisaali esmaabikappi otsida, vaid täita sokk lumega ja asetada mõneks minutiks vigastatud jala otsa.
- jääpurika ja lumega hõõrumine
- kilekott jäätükkidega
Külmakoti võime ka ise valmistada, täites kilekoti vee ja jäätükikestega ning sidudes (triikides) koti otsad kokku. - külmetuskapis olev liha
- vastu külma seina, toru, metalli hoidmine

Kui spordiga tegelejal esineb väljaravimata vigastus, siis peale iga treeningut või võistlust tuleks suhtuda sellesse nagu ägedasse traumasse - kasutada eeltoodud külmaravi vahendeid.

KOMPRESSIOON

Kompressiooniks ja ühtlasi külmakoti kinnitamiseks sobib hästi elastne side, mille ots tehakse külma veega märjaks ja sellele asetatakse jääkott, ning seotakse kinni. Põlveliigese korral peaks side ulatuma 20cm üles- ja allapoole külmakotti.
Toodetakse ka erinevate liigeste jaoks spetsiaalseid nn. külmakotihoidjaid, mis aavaldavad vigastatud piirkonnale ka kompressiooni.

KÕRGELE TÕSTMINE

Eesmärgiga vähendada verevoolu vigastatud piirkonnas ja turse suurenemist, tõstetakse vigastatud jalg kõrgasendisse (45 kraadi) ja kahe esimese päeva jooksul tuleks jalga selles asendis hoida võimalikult kaua.

TOOTED

Esileht UUDISED Firmast Tooted Kinesioteibid Soodusmüük Kasulik info Viited KONTAKT